Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008 määrusega nr.87
§ 10 Koostöö lapsevanemaga
(1) Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.
Mänguoskused Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.
Mängu liigid:
loovmäng – laps ise valib mängu teeme, vahendid ja sisu
rollimäng – laps võtab kellegi rolli ja käitub selle kohaselt ( nt. arstimäng ) režissöörimäng – rollimängu alaliik, kus laps käitub kui lavastaja ja osatäitja ehitusmäng – ümbritseva elu kajastamine erinevates ehitistes ja nendega seotud tegevustes
lavastusmängud – sisu, rollide ja tegevuse aluseks on mingi kirjandusteose sisu
reeglimängud – mäng kindlate reeglitega ja ülesehitusega ( õppemäng, laulumäng, lauamäng, liikumismäng, võistlusmäng )
Mida rohkem laps täiskasvanute töödest ja ümbritsevast elust teab, seda rikkalikum on tema mängu sisu. Iseseisva mängutegevuse kujundamisel on tähtis esemeline mängukeskkond. Mängus on vaja avardada nii mänguasjade temaatikat kui ka mängumaterjali valikut ( looduslik ja jääkmaterjal, karbid, kastid, kostüümid jms. ). Mängutingimusi luues tuleb silmas pidada mänguasjade paigutust. Need paigutada nii, et oleks tagatud:
= lapsel iseseisev mänguasjade kättesaadavus ja tagasiasetamise võimalus
= üldine kord mängutoas, mänguasjade paigutamise esteetilisus
= mänguasjade heaperemehelik käitlemine ning lastepoolne korra säilitamine
NB! Et laps õpiks mänguasju õigesse kohta tagasi panema, tuleb algul asju võtta ning neid omale kohale tagasi asetada õpetaja otsesel kaasabil. Arvestada tuleb seda, et mida väiksem on laps, seda raskem on tal iseseisvalt mänguasjade koristamisele keskenduda, seega kaudne juhendamine või käskimine tulemusi ei anna.
Lavastusmängu juhendamine
= lavastuseks sobiva pala valimine,
= lavastuseks mõeldud pala ettelugemine lastele,
= erinevate tegelaste käitumise arutelu ( liikumine, hääletoon jne. ),
= mänguvahendite väljavalimine, meisterdamine,
NB! Lavastusmängu ettevalmistus ei tohi võtta palju aega – laste tegutsemisind võib pika aja peale raugeda. Lavastada saab minimaalsete vahenditega ( olemasolevad kostüümid, peavõrud, pluusile kinnitatud tegelaskuju pilt jms. )
= tagasihoidlike laste innustamine, liiga tragide laste ohjamine,
NB! Mängus peab iga laps saama ennast välja elada, kartmata väljanaermist.
NB! Kui lavastusmängus on tegelasi vähem, tagab õpetaja et kõik lapsed saaksid järjekorras mängida.
NB! Lavastusmäng pole vaid kirjanduspala sõnasõnaline järgimine, vaid eelkõige laste looming, kusjuures nende fantaasiat ja loovust ei tohi piirata ega kirjanduspala piiridesse suruda.
Ehitusmängu juhendamine:
= laste silmaringi avardamine, tähelepanu juhtimine ehitajate tööle ja töövahenditele
= õpetaja õpetab klotsidega ehitusvõtteid, arendab laste mõtlemist ja loomevõimeid klotside mängimisel
= õpetaja arendab laste omavahelisi suhteid ja ühendab lapsed sõbralikuks mängurühmaks
Reeglitega mängu – õppemängu – juhendamine:
Õppemängude korraldamises on õpetaja roll suurem kui loovmängude juhendamisel. Õpetaja selgitab mängu kulgu, reegleid ning osaleb vajaduse korral mängudes võrdväärse partnerina.
Enne õppemängu peab õpetaja mõtlema, mis on mängu eesmärgid, tegevus, õppeülesanne ning analüüsima, mida konkreetset mängu mängides lapsed õpivad ja mis vahendeid kasutavad. Mängu selgitus peab olema hästi mõistetav. Mängu ajal jälgib õpetaja, et kõigil lastel oleks tegevust ning et keegi ei peaks asjatult pikalt pealt vaatama. Õppemängude ajal peab mänguõhkkond säilima kogu mängu kestel. Üks põhjusi, miks lapsed õppemängude vastu vähe huvi ilmutavad, võib olla asjaolu, et mängud on igavad ja lapsed ei saa neist täpselt aru ( õpetaja on mängu lülitanud liiga palju õppeülesandeid ).
NB! Õpetaja algatustest saavad lapse iseseisvad mängud, mida ta mängib meelsasti koos teiste lastega.
Mängude lõimumine õppe – kasvatustegevustega:
LAUAMÄNG = matemaatika + keel ja kõne + mälu arendamine + suhtlemine kaaslastega + püsivuse kasvatamine jne.
EHITUSMÄNG = matemaatika + mälu arendamine + motoorika arendamine + ümbritseva elu tundmine jne.
LAVASTUSMÄNG = keel ja kõne + kunst + mälu arendamine + muusikaline arendamine + matemaatika ( piletite arv ja hind ) + suhtlemine jne.
Mänguoskused : 1 – 2 aastane laps:
Lapsel hakkab kujunema matkimismäng.
Mänguline tegevus on suunatud lapsel endale – ta ise joob tühjast tassist, hiljem söödab nukku. Laps mängib episoode pereelust. Täiskasvanu ülesandeks on ergutada last – toob mängudesse uusi mänguasju ja loob uusi olukordi – põranda pühkimine, ajalehe lugemine. Laps jäljendab ümbritsevate inimeste tegevusi – riietumine, söötmine, magama panemine. Lapsel on esikohal tegevused mänguasjadega ( arstimängus kuuldetoru, kraadiklaas jms. ) mitte tegevus ( arstimängus haige kuulamine, palaviku mõõtmine jms. ).
Lavastusmänguks eeltööna laulda lapsele, lugeda rütmisalme, mängida hüpitusmänge, sõrmemänge. Matkimismängudes omandab laps erinevaid liigutus – ja kõnemudeleid, mida läheb vaja hilisemas lavastusmängus.
Ehitusmängu osas tegutseb laps ehitusmaterjaliga mitte sihikindlalt, vaid tõstab, viskab, kopsib klotse – tutvub mänguasja omadustega ( suur, väike, tekitab heli, mahub teise topsi sisse, pehme jne. ). Laps liigub ühe mänguasja juurest teise juurde ja tegeleb parajasti sellega, mis vaateväljas on ( näeb palli – mängib sellega, kassi nähes viskab palli kõrvale ja jookseb kassile järele ). Mänguasjad olgu lihtsad, parajalt suured, eredavärvilised, erinevast vastupidavast materjalist ( kuubikud – kastid, mida saab tõsta, vedada, lükata, auto, mida saab eest vedada, tagant lükata, klotse vedada ). Põhiline mäng: täiskasvanu on ehitaja ja laps lõbustab end juba ehitatu ümberlükkamisega, hiljem käteosavuse arenedes ehitab laps ise lihtsamaid tornikesi. Täiskasvanu ülesandeks on arendada lapses püsivust ning äratada huvi ühe mänguasjaga pikemalt tegelemise vastu.
Mänguoskused : 3 – 4 aastane laps:
Lapsel hakkab kujunema rollimäng – laps võtab mõne täiskasvanu rolli ja hakkab tegutsema vastavalt rollile – ema, autojuht, müüja jms. Et laps saaks oma ideid mängus ellu viia, peab mängumaterjal olema mitmekesine – lapse teadmised maailmaasjadest, loodusest, inimeste tegevustest, muinasjutud, luuletused jms. Laps õpib mängima koos kaaslastega. Enne mängu arutlevad mängu teema ja vahendite üle, rollijaotus toimub harva. Laps õpib mängima kõrvuti teise lapsega, ühendab koosmängus oma mänguhuvid teiste huvidega.
Lavastusmängud: laps kuulab meelsasti täiskasvanu poolt esitatud lühikesi lugusid, imiteerib kuuldud tegelaste häälitsusi – käitumist, ütleb üksikuid kergemaid lauseid. Lavastusmängu juhtmängija roll jääb täiskasvanu kanda.
Ehitusmäng: mängul on mõtestatud tegevus ( autojuht võtab koorma telliseid ja viib ehitusplatsile ). Rõõm valminud ehitisest on tavaliselt see, mis sunnib teda pöörduma täiskasvanu poole. Laps ootab hinnangut ja tunnustust.
Õppemängus koondab õpetaja laste tähelepanu mängule, äratab huvi ja soovi mängida – tutvustab mänguvahendeid, demonstreerib mängu kulgu, lapsed saavad mänguvahendeid vaadelda – katsuda – nendega mängida. Seejärel õpetab õpetaja mängu kulgu ja reegleid. NB! Reegli täitmine peab olema lapsele jõukohane, nooremad lapsed ei suuda reeglit meeles pidada – korrata reegleid.
Mänguoskused : 5 – 6 aastane laps:
Lapse mängule on omane suur iseseisvus. Lapse vanusega koos kasvab nõudlikkus rolli täitmise suhtes – enne mängu arutletakse kaaslasega mängusüžee üle ( kõigepealt söödame lapsi, siis läheme nendega jalutama ), lepitakse kokku rollijaotus ( mina olen ehitaja, sina oled autojuht ), loovad mängukeskkonna ( olemasolevad mänguasjad, meisterdavad puuduolevad mänguasjad, ehitavad vajalikud ehitised ).
Lapse mängu ilmub rollisuhtlus ( arstina mitte ainult ei kuula haiget, vaid lohutab haiget ja soovitab kuidas kiiremini terveks saada ). Areneb lapse koosmänguoskus kui ka üksinda mängimise oskus. Lapsel kujuneb konfliktide lahendamise oskus. Valib mängukaaslasi nii sümpaatia alusel kui ka ühisest huvist mänguteema vastu. Lavastusmängus ei pea täiskasvanu tegelaste häälitsusi ette näitama, vaid lapsed matkivad kuuldud tegelaste käitumist juba ise. Laps tahab ise olla juhtrollis. Lapsed suudavad tuttavaid lavastusmänge mängida iseseisvalt, kusjuures kasvab nõudlikkus rolli täitmise suhtes. Lapsed hakkavad huvi tundma lavastusmängu eriliikide vastu – näpu -, laua – , varjuteater.
Ehitusmäng: lapsed jäljendavad mängus täpsemalt täiskasvanute ehitustegevust, kusjuures nad ei kajasta mitte üksikuid, vaid kompleksseid nähtusi – jagavad ehitades omavahel kohustused ( ühed veavad materjale. Teised püstitavad maju, kolmandad juhivad ehitustööd ). Lapsed viivad oma mängu mõtte ellu, mänguülesanded on täpselt jaotatud ning tekib vastastikune kohustus. Kui mängu jaoks on vaja valmistada mõni mänguasi, väljuvad lapsed ajutiselt mängust, mäng ei katke, sest pärast vajaliku asja meisterdamist tulevad nad mängu tagasi. Nad tahavad, et ehitis oleks sarnane tõelisega. Õppemängud, reeglitega mängud: enne mängu alustamist, seletab õpetaja lühidalt reegleid ja lapsed alustavad mängu. Mängudesse ilmuvad võistluselemendid. Lapsi hakkab huvitama mängu tulemus ( leida otsitav ese, kiiresti reageerida ). Lapsed hakkavad ise lihtsamaid õppemänge mängima ja tutvustavad mänge teistelegi.
Mänguoskused : 6 –7 aastane laps:
* tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;
* rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
* algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;
* täidab mängudes erinevaid rolle;
* järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;
* suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;
* tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;
* kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.
